Keemiline sõltuvus on esmane, krooniline ja ravimatu haigus, mida iseloomustab kontrolli kaotus
alkoholi, narkootiliste ainete või ravimi tarbimise üle (WHO).
Alkoholism on seisund, kus inimese üle valitseb alkohol, mitte enam inimene ise. Samas saab inimene ise
tagasi võtta kontrolli oma elu üle ning sõltuvusega on võimalik elada tavalist, rõõmuküllast ja tasakaalustatud elu, kui valida taastumise tee.
KES on sõltlane?
Alkohoolik, narkomaan ja ravimsõltlane on inimeesed kes ei kontrolli vastavalt oma sõltuvusaine
(alkoholi, narkootikumi, ravimi) tarbimist. Aine ise on hakanud kontrollima sõltlast, mis väljendub
peaasjalikult selles, et alkoholi/narko/ravimi tarbimises endale ise seatud piiranguid
aja/koha/koguste suhtes ei suudeta alati järgida.
Sõltlane pole eriline, ta on tavaline inimene nagu iga teinegi, selle erinevusega, et tal puudub kontroll
tarbitava aine üle. Statistiliselt on 10% arenenud riikide elanikkonnast keemilised sõltlased; nendest 80%
mehed.
Sõltlane on pealtnäha nagu iga teinegi – näiliselt hooliv pereisa/-ema, edukas ettevõtja, meeldiv
kaastöötaja, naaber … . Erinevalt levinud kuvandist, et sõltlane on see, kes magab silla all, ootab värisedes
külapoe avamist kell 10 ning sellega kaasnevat Bocki. Pigem võib tuua välja seose, et mida kenam
fassaad, seda kurvem sisu.
Sõltuvusaine tarbimine sõltlasel pole vaba tahte valik, kuna sõltuvus on kompulsiivne häire – maakeeli
öelduna: ei taha, aga tarvitan. Aine juhib sõltlast, mitte sõltlane aine tarbimist.
Sõltuvus ei allu tahtele. Sõltuvushaige ei saa ise otsustada oma sõltuvusaine tarvitamise aja, koha ja
koguste üle.
Sõltuvushäire puhul on üks üldtuntud indikaatoreid pidev süütunne, enesele valetamine, impulsiivne
käitumine ning rahulolematus nii iseenda kui ka maailmaga tervikuna.
Sõltuvushäire, nagu iga krooniline haigus, progresseerub vältimatult, kui sellega mitte tegeleda.
Tugev indikaator sõltlaseks olemisest on küsimus – kas MINA olen sõltlane?
MIDA TEHA ehk KUIDAS taastuda sõltuvusest?
Sõltuvushäirest taastumisel ei ole sõltuvusainete tarvitamisest võimalik tahte abil hoiduda või reguleerida
seda normaalsuseni nagu see ühiskonnas tavaks on.
Taastumisel on tulemuslik tegeleda sellega, mis allub tahtele – tegeleda sõltuvuse juurpõhjusega,
milleks on sõltase isiku iseloomuomadused, mõttemustrid, harjumused. Selleks tuleb püsiva
seisundi saavutamiseks oma minapilt „lahti võtta” ja ehitada uuesti nullist üles oma isiksus.
Taastumise alustamisel on ainuvõimalik teha oma otsus taastuda ja astuda „esimene samm” – tunnistada oma probleemi ja küsida abi.
Taastumisel on soovitav, vähemalt „rajale saamisel” kasutada pädevate isikute juhtnööre, kellel on isiklik
positiivne taastumiskogemus ja võimekus ning kogemus juhendada teisi.
Taastumise teaduslikult efektiivseim meetod on „12 sammu” ja „Minnesota meetod”, mis on üsna
sarnased oma ülesehituselt. Mõlemad hõlmavad püsivat tööd oma isikuomadustega ning kasutavad nii
individuaal- kui grupitööd.
Taastumisel otseselt ei aita medikamendid, kuid iga taastumine on individuaalne ning sellega võib
kaasneda vajadus ajutiselt neid kasutada. Igasugu „võta see tablett ja su sõltuvus kaob imeväel”
informatsioon on ekslik ning toetub kergeusklikkusele. Seega järgige ravimite tarvitamisel taastumisel
asjatundjate juhendeid.
Oluline on teada, et järjekindel ja sobiv taastumine võimaldab tagasi pöörduda oma tavalise,
rahuliku ning rõõmsa elu juurde.
