Tugi ja nõustamine sõltuvusega toimetulemiseks

Minnesota programm

(tuntud ka kui Hazeldeni mudel) on üks maailma levinuimaid ja edukamaid sõltuvus- ja kaassõltuvusravi metoodikaid, ta on töötav sild vaimse kasvamise ja KKT (kognitiiv-käitumusliku teraapia – käitumise muutmise tehnikad, mõttemustrite analüüs) vahel. See sündis 1940. aastate lõpus USA-s Minnesota osariigis ning selle unikaalsus seisneb professionaalse abi ja anonüümsete alkohoolikute (AA) 12 sammu filosoofia ühendamises.

Euroopas, eriti Põhjamaades ja Kesk-Euroopa maades on see programm väga hinnatud, kuna see ei tegele ainult sümptomitega, vaid inimese kui tervikuga.

Sõltuvust ei vaadelda Minnesota programmis kui iseloomunõrkust või patust käitumist, vaid kui kroonilist, progresseeruvat ja ravimatut, kuid peatatavat haigust, millega saab õige ravi korral sõltlane elada oma tavapärast, rõõmuküllast elu.  Programmi eesmärk on täielik loobumine kõigist psühhoaktiivsetest ainetest. “Mõõdukas tarbimine” ei ole sõltlase puhul võimalik. Raviprotsessi on kaasatud psühholoogid, nõustajad (kes on sageli ise taastuvad sõltlased), sotsiaaltöötajad.
Minnesota programm intensiivne ja struktureeritud protsess, mis kestab statsionaarselt (haiglas/keskuses kohapeal) umbes 28 päeva kuni aasta, sõltuvalt keskusest. Sellel on kolm suuremat etappi:

I etapp: Detoksikatsioon keemilise sõltuvuse korral (vajadusel)

Enne programmi sisulist algust peab organism olema mürkainetest puhas. See etapp võib vajada toetavaid meditsiinilisi protseduure.

II etapp: Intensiivravi (Statsionaarne periood)

See on programmi süda, kus järgitakse täpset struktuuri, mis toetab taastumist:

• Juhendatud grupiteraapia, loengud: Info sõltuvushaiguse olemuse, aju toimimise ja tunnete juhtimise kohta. Grupis jagavad  sõltlased oma kogemusi, aidates üksteisel ületada eituse ja isoleerituse.
• Individuaalnõustamine:
  • Töö konkreetsete elusündmuste ja traumadega.
  • 12 sammu praktika: Alustatakse esimeste sammudega (oma abituse tunnistamine, lootuse leidmine).
  • Kirjalikud ülesanded (töövihiku vormis): Näiteks “elulugu läbi sõltuvuse prisma”, mis aitab näha haiguse hävitustööd objektiivselt.

III etapp: Jätkuravi ja tugigrupid peale programmi läbimist

Pärast programmi läbimist ei ole inimene “terve”, vaid “taastuv”.

Minnesota programmis kasutatakse väga spetsiifilisi kognitiiv-käitumuslikku teraapia tehnikaid, mille põhirõhk on aususel ja isiksuse muutumisel.

• Eitusest läbiminek, ausus: Sõltuvuse peamine sümptom on eitus (“mul ei ole probleemi”). Grupp ja nõustajad peegeldavad inimesele tema tegelikku käitumist, kuni ta on valmis tõele näkku vaatama.
• Tunnete peegeldamine: Paljud sõltlased kasutavad aineid, et tundeid tuimestada. Programmis õpitakse tundeid uuesti nimepidi nimetama ja nendega kainelt toime tulema.
• Päeva inventuur: Õhtuti vaadatakse läbi oma päeva teod – kus olin isekas, kus aus, kellele võlgnen andestust, jne.
• Lähedaste kaasamine: Sõltuvus on peresüsteemi haigus. Viiakse vajadusel läbi nõustamised, et ka lähedased saaksid terveks kaassõltuvusest.

MP baastöövahenditeks on grupi- ja individuaalteraapia.

Kognitiiv-käitumuslik grupiteraapia (KKGT)

on nagu “sotsiaalne laboratoorium” või treeningusaal, kus osalejad saavad turvalises keskkonnas oma mõttemustreid ja käitumist proovile panna. Grupiteraapias on konfidentsiaalsus kuldreegel, mis loob usaldusliku õhkkonna, kus on võimalik olla haavatav ja seeläbi areneda. See on segu individuaalsest KKT-st ja grupidünaamika eelistest ning koosneb alljärgnevatest osadest:

• Teavituslik osa:

See on teraapia vundament, kus grupijuht selgitab, kuidas meie mõtted, tunded ja käitumine on omavahel seotud. Kasutatakse sageli ABC-mudelit:

• A (Activating Event): Käivitav sündmus.
• B (Beliefs): Uskumused ja mõtted selle kohta.
• C (Consequences): Emotsionaalsed ja käitumuslikud tagajärjed.

• Kognitiivne ümberstruktureerimine

See on “mõttevigade” jahtimine. Grupis on see eriti tõhus, sest teised liikmed aitavad märgata mustreid, mida inimene ise ei näe. Oluline töövahend on Taastumispäevik, milles osalejad analüüsivad igapäevaselt olukordi, kus tekkis negatiivne emotsioon.

• Käitumuslikud tehnikad

Kuna tegemist on käitumusliku teraapiaga, on fookus tegutsemisel:

• Rollimängud: Harjutatakse keerulisi sotsiaalseid olukordi (nt piiride seadmine või töövestlus). Teised liikmed annavad kohest ja toetavat tagasisidet.
• Käitumuslikud eksperimendid: Osaleja seab endale ülesande testida oma hirme tegelikkuses. Tulemusi analüüsitakse järgmises kohtumises.
• Kokkupuude reaaleluga: Järkjärguline silmitsi seismine olukordadega, mida osaleja väldib.

• Gruppispetsiifilised töövõtted, mis töötavad ainult grupi formaadis:

KODUSED ÜLESANDED

KKGT-s ei lõppe töö teraapiatuppa uksest väljudes, kodused ülesanded on kriitilised, et uued oskused pärisellu üle kanda:

• Taastumispäeviku täitmine.
• Uue käitumisviisi proovimine.
• Lõdvestusharjutuste tegemine.

Kognitiiv-käitumislikindividuaalteraapia (KKT)

on oma olemuselt struktureeritud, eesmärgipärane ja koostööle orienteeritud. Erinevalt paljudest teistest teraapiavormidest ei ole see lihtsalt “rääkimine”, vaid on pigem üles ehitatud nagu vaimne treeningkava, kus terapeut on treener ja sõltlane on sportlane:

• Teraapia protsess:

Individuaalteraapia jaguneb kolme faasi:

1. Hindamisfaas (1–3 sessiooni): Terapeut kogub infot sõltlase ajaloo, sümptomite ja praeguste raskuste kohta. Koostatakse juhtumi kaart, mis selgitab, miks su mured püsivad.
2. Tööfaas: Keskendutakse konkreetsete oskuste õppimisele, mõttemustrite muutmisele ja uue käitumise katsetamisele.
3. Lõpetamine ja retsidiivi ennetus: Vaadatakse üle õpitu ja tehakse plaan, kuidas tulevikus iseseisvalt raskustega toime tulla.

KKT sessiooni ülesehitus:

• Sissejuhatus: Enesetunde kontroll ja eelmise nädala oluliste sündmuste ülevaade.
• Koduse ülesande ülevaade: Mida sa õppisid eelmise nädala harjutusest?
• Päevakorra paika panemine: Lepitakse kokku 1–2 teemat, millele täna keskendutakse.
• Põhiosa: Töö teemadega, kasutades erinevaid tehnikaid.
• Uue koduse ülesande kokkuleppimine: Praktiline harjutus järgmiseks nädalaks.
• Tagasiside: Kuidas sessioon sinu jaoks tundus?

• KKT põhilised töövõtted

KKT tugineb ideele, et meie mõtted, tunded ja käitumine on omavahel tihedalt seotud.

Kognitiivsed tehnikad (töö mõtetega):

• Negatiivsete automaatmõtete tuvastamine: Õpitakse märkama hetki, mil pea sisse sugeneb enesekriitiline või hirmutav mõte.
• Terapeut esitab küsimusi, mis aitavad sul ise jõuda järeldusele, kas su mõte on tõene (nt “Millised on faktid, mis seda toetavad?” või “Mida sa ütlesid oma parimale sõbrale selles olukorras?”).
• Kognitiivne ümberstruktureerimine: Ebatervislike mõtete asendamine realistlikemate ja toetavamatega. See ei ole “positiivne mõtlemine”, vaid objektiivne mõtlemine.
• Mõttepäevik (Taastumispäevik): Tabel, kuhu märgid olukorra, tekkinud mõtte, emotsiooni ja alternatiivse vaatenurga.

Käitumuslikud tehnikad:

• Käitumuslikud eksperimendid: Oma uskumuste testimine päriselus. 
• Aktiivsuse planeerimine: Eriti oluline depressiooni puhul. Planeeritakse tegevusi, mis pakuvad kas rõõmu või saavutustunnet.
• Ekspositsioon: Järkjärguline ja turvaline kokkupuude sellega, mida sa kardad.
• Lõdvestustehnikad: Hingamisharjutused või lihaslõdvestus ärevuse füüsiliseks maandamiseks.

• Kodused ülesanded – edu võti

KKT-s öeldakse sageli, et tõeline teraapia toimub sessioonide vahelisel ajal. Kui teraapia toimub kord nädalas, on 167 tundi nädalas aega vanu mustreid korrata. Kodune ülesanne on see, mis “murrab” need mustrid päriselus.

KKT on väga läbipaistev, teadlikkust tõstev – terapeut selgitab sulle alati, miks te ühte või teist harjutust teete. See on suunatud sellele, et sinust saaks iseenda terapeut.

KKT rõhutab inimese isikliku vastutuse võtmist oma vaimse tervise seisundi eest ja sellega toetab väljumist ohvri-hoiakust ning teeb võimalikuks püsiva taastumise, mis ei sõltu teistest inimestest ega välismaailmast. Töö sellega on raske, aga rõõmus muutumisprotsess – kuivõrd tulemused ilmutavad ennast igapäevases elupraktikas juba algfaasis ning nad arenevad teraapia käigus.